Tuntud kristliku noortebändi dcTalk lood kristliku kiriku märtritest läbi aastasadade. Tänapäeval on rohkem märtreid kui aastal 100 pKr, Rooma impeeriumi päevil? Kristliku entsüklopeedia andmetel sai 1999. aastal üle maailma 164 000 kristlast märtrikrooni. Selle raamatu koostamise ajal küsisime sageli: “Mida inimesed küll sellest arvavad?” See fraas näitas meie hirmu olla erinev. Igaüks tahab kuhugi kuuluda, olla mingi struktuuri osa. Jeesus-friigid loobuvad argimõtlemisest ning ütlevad lahti asjadest, mida ühiskond väärtustab. “Miks inimesed arvavad, et ma olen teistsugune? Mida nad arvavad, kui minu arvamus on teistsugune? Kellele ma meeldin, kui ma olen teistsugune?” Aga iga kord, kui ma astun sammu tagasi, et vaadelda kogu olukorda kaugemalt, näen ma natuke seda, mida Jumal näeb. Ma näen võimalust olla teistsugune ning ma leian endas julgust massist erineda. Käesolev raamat jutustab kõikide aegade suurimates Jeesus-friikidest, neist, kes erinesid massist sedavõrd, et neist said märtrid. Kui Jeesus tahtis end minu eest ohvriks tuua ja kui leidub inimesi, kes tahavad ohverdada oma elu tema eest, mida tähendaks minu jaoks oma maise elu tõeline pühendamine temale? Ameerikas ei pruugi meie missioon olla ristisurm, vangistus või tuleriit, kuid leidub ka teisi, märksa varjatumaid takistusi. Meie ühiskond rajaneb uhkusel, materialismil ning status quo säilitamisel. Maailmas, mis Jumala tahte asemel tugineb vabale tahtele, peab leiduma friikke. Võib-olla pole meid kutsutud oma elu ohverdama, kuid me peame ohverdama oma elustiili. Meil tuleb lahti öelda isekusest ja marssida teises taktis. Siis näeb maailm Jeesust. Nii tean ma ka vastust küsimusele, mida inimesed meist arvavad? Nad arvavad, et ma olen natuke imelik. Nad võivad arvata, et ma olen huvitav. Aga ma ei hooli sellest. Minu elu on Jumal. Olen ületanud selle piiri, mis eristab pahaaimamatut kõrvalseisjat pühendunud kaasosalisest Jeesuse töös. Mida inimesed arvavad? Ma loodan, et mis see ka poleks, paneb see neid mõtlema Jeesusest.